Hea ajaviide sõprade seltsis – kaardimängud  

Ei tea, kui palju on maailmas inimesi, kes võiksid käe südamele panna ning öelda, et nemad pole kunagi kaarte mänginud ega ei teagi ühegi kaardimängu reegleid. Kui juhtud olema üks sellistest inimestest või olete lapsepõlves mängitud kaardimängud unustanud, siis tuletame teile meelde neid, mis praegu kõige populaarsemad.

 

Miks mitte mängida, kaardimäng on põnevus, puhkus ning tihtipeale parim viis, kuidas sõprade seltsis aega veeta. Kaarte on mõnus mängida lühema või pikema rongi- või bussisõidu ajal ning siis, kui oled looduses aega veetmas. See on üks universaalsematest vaba aja veetmise viisidest (kasiinoboonused).

 

Üks lihtsamaid kaardimänge on turakas ehk podkidnoi. Mängus kasutatakse enamasti 36 kaardist koosnevat kaardipakki. Mäng kulgeb alati kellasuunas ning esimese käigu teeb üldiselt mängija, kes eelmise mängu kaotas, kellel on kõige väiksem trumpkaart või kes asub jagajast vasakul. Jagaja on üldiselt see, kes eelmise mängu kaotab.

 

Igale mängijale jagatakse kuus karti ning järelejäänud kaardipakk seisab laua keskel, hoides enda all trumpkaarti. Trumbid on teistest mastidest tugevamad, ent ka nende seas kehtib tavaline hierarhia – kuus on kõige nõrgem ja äss kõige tugevam.

 

Seejärel lähebki tapmiseks. Üks käib teisele ühe või mitu kaarti ning see püüab need ära tappa. Eriline lust on muidugi kaartide teistele juurde käimine või enda ette käidud kaardi järgmisele edasi saatmine. Kõige suurem tragöödia on tihtipeale, aga suure kaardipaki mängu lõpu lähenedes üles korjamine. Siis pole enam erilist lootust mängu võita, kuna võitjaks kuulutatakse see, kes kõigist kaartidest oma käes esimesena lahti saab.

 

Keeruline on öelda, millal hakkas Eestis populaarsust koguma mäng, mida kutsutakse hiina turakaks või mingil põhjusel isegi hiina pokkeriks, ent noorte seas on see küllaltki levinud.

 

Kui tavalise turaka puhul sõltub suur osa õnnest, millised kaardid sulle kätte jagatakse, aga ühtlasi on suur osa ka vilumusel, siis hiina turaka puhul on õnnel veel suurem roll. Samas õnnestub ka siin vahel enda kätte jagatud kaartidega kas nutikamalt või vähemnutikamalt ümber käia.

 

Kes veel mängu ei tunne, siis selgitame lühidalt. Mäng käib tavalise kaardipakiga ning iga mängija saab üheksa kaarti. Kolme neist ei näe sina ega keegi teine, sest need lähevad näoga allapoole. Kolm kaarti lähevad näoga ülespoole ning kolm sinu kätte. Siis hakatakse oma kaarte järgemööda mängulaua keskele laduma. Eelnevast kaardist peab sinu käidav kaart olema sama väärtusega või suurem, muidu tuleb kogu pakk üles korjata. Sellest võib sind päästa ainult mõni eriväärtusega kaart, näiteks kaks, mis sobib igale kaardile, kümme, mis kaardid maha paneb või kuus, mida loetakse “läbipaistvaks”.

 

Kui käesolevad kaardid on lauale käidud, tuleb ükshaaval võtta need, mis laual, jättes viimaseks kaardid, mis näoga allpool. Kui saad kaartidest lahti, oledki võitja.